pühapäev, 29. mai 2011

Kus me käisime (täieneb jooksvalt)

1 Hagia Sophia

Esimene ja kõige tähtsam asi: see koht pole üle kiidetud ja üles haibitud!
Meie hosteli katuselt paistev tagakülg oli küll natuke rääbakas, kuid see kõik muutub, kui oled kord sisse saanud!

Hagia Sophia on esimene seda tüüpi basiilika ja ma olen täiesti kindel, et kui omaaegsed inimesed sinna sisse astusid, siis nad ahmisid õhku, sest siis ei olnud rahvas veel emotsioonidest ja suurtest ehitistest küllastunud.

Kuulus ümar kuppelvajus maavärinate tõttu ka sisse, enne kui see pidama saadi ja praegune hoone on oma kohal juba mitmes omasugune. Aastatega on muidugi kõiksugu asju juurde ka ehitatud.

1435 vallutasid linna türklased ja basiilika võõbati mošeeks, mille juurde ehitati minaretid. Viimastel aastatel on hakanud värvikiht kooruma ja alt tuleb välja kunagisi kristlikel motiividel tehtud maale. Need on väga sügavad ja kaunid!
Kuna Hagia Sophia on 1935st aastast muuseum ja kaitse all, siis neid joonistusi enam üle ei värvita, neid restaureeritakse ja puhastatakse.

Seetõttu käivad hoones alailma mingid tööd ja oli üsna harukordne, et seal seekord mingeid tellinguid polnud ülal. Lisaks alumisele korrusele pääseb ka teisele korrusele, kus on löövid ja rõdud.

Kivipõrand oli seal kohati üsna kentsakalt viltu ja lääpas, kuid näis siiski veel pidavat.
Lisaks originaalmaalidele on Hagia Sophias ülal ka suured ja peened kirjad Koraanist - islam ei luba pühakodadesse pilte, seega pannakse üles rohkete kaunistustega ja uhkelt kujundatud kirjutisi.

Kui te Istanbulis ka kuhugi mujale ei jõua, siis sinna võiks minna! Millal on parim aeg, raske öelda, sest turismibussid hakkavad voorima hommikust saadik ning piletijärjekorrad tekivad ja kaovad omasoodu (aga nad liiguvad kiiresti).

Vaade hosteli katuselt.

2 Arhitektuurimuuseum

Esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoonekompleks Istanbulis. Asub kohe Hagia Sophia kõrval Gulhane pargis (kui ma eksin, siis Vahemeri vast parandab).
Siin on kujusid Roomast, sarkofaage Kreekast, vidinaid, suuri mürakaid esemeid, ehteid, relvi, keraamikat...
Läksime korraks, aga poolteist tundi möödus nii-et ei saanud arugi.
See vist oli ka natuke odavam, kui muuseumid keskmiselt ja rahvast oli vähem, kui turismikates muidu.
Lisaks SIIT.
Aleksandri sarkofaag.


3 Topkapi palee

Ehitati 15. sajandil sultanite residentsiks, üks peamine koht, kuhu kõik grupid ja turistid viiakse.
Mind parasjagu see osa ajaloost ei huvitanud, aga Vahemeri, kes on seal juba käinud, leidis, et tegu on sedasorti kohaga, mille ma võiks ära vaadata ja nii ma siis ühel hommikul hostelist sinna lippasingi. Õnneks oli ka see meile lähedal.
Noh, mis ma oskan öelda. Kui oled lapsest saadik lugenud kõiksugu Pärsia jms muinasjutte, siis ohoo-efekti ei olnud.
Üks peamine koht, mida seal vaadatakse, on sultani haaremi elamispaik. Haarem tundub ju kenasti põnev, eks ole ja pealegi sai siis ka sinna eraldi pileti müüa.
Noh, tegelikult elas seal punt naisi, ma olen kindel, et paljud neist ei näinud elu jooksul sultani mütsigi, kuigi sel oli spets koht, kust haaremile varjatult vahel pilk peale heita.
Nad said seal oma kunstitunde, korraldasid luuleõhtuid, kasvatasid lapsi ja punusid intriige. Kõike kamandas muidugi sultani ema.

Kogu sellest paleest avaldas mulle suurimat muljet see osa, kus eksponeeriti islamile olulisi pühi esemeid - Muhamedi mõõgad, sõrmused, mütsikalliskivi, isegi kulda valatud jalajäg (igavene suur).
Kuna islam tunnistab prohvetitena ka mõningaid Vanast Testamendist tuntud isikuid, siis oli väljas ka Moosesele kuulunud sau, Joosepi turban ja Ristija Johannese kuldne käsi (ärge küsige, ma ei tea).
See oli võimas!

Rohkem SIIT.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar