Turulkäik

Suur (ja igav) turg

Istanbulis on maailma suurim kaetud turg (Grand Bazaar), mis on jagatud tänavateks ja kus peaks olema tuhandeid kaupmehi.
Ühel päeval jõudsimegi sinna ja mis ma nägin: kitsuke tänavake juhataski meid kenasti sellesse auväärsesse hoonesse, kus tublid kaupmehed müüsid täpselt ühesuguseid asju!
Muide, Vahemeri rääkis, et Istanbulis on ka linnaosa, kus asuvad hulgimüügiga tegelevad poed. Väljas on näidised ja hind sõltub sellest, kas võtab toodet 10 000, 20 000 vms.
Aga Grand Bazaar siis. Koht oli puhas ja steriilne ja absloluutselt igav, sest seal ei olnud Star Warsi särke ega iPadide piraatkaasi.
Turismikas selline, minge, kui viiakse, aga midagi erilist pole mõtet oodata.
Õhtul jõudsime hoopis põnevamasse kohta - Vürtsiturule (Spice Bazaar, kohe Galata silla vastas), mis on Itsanbuli vanim kaetud turg ning pärit vist 15. sajandist.
Vot, see oli juba päris asi. Umbes selline nagu Kairos El Khalil.

Tunglemine Vürtsiturul

Juba enne turuhoonet olid tänavad rahvast ja kaupmehi umbes täis, liikumine käis teokiirusel ja vaadata oli rohkem. Seal oli juba pesu, pulmakleite, voodeid, teed, komme ja kõike, mida normaasel turul peab olema.
Hiljem ütles meie hosteli peremees, et käib seal isegi šoppamas, kohalikke oli üldse palju ja see on juba hea märk.
Ostsime neid kohalikke maiustusi sealt. Valisin ühe pundi karpe välja, millel Vahemeri vaatas hoolsalt parim ennet. Sellel komplektil, mis väljas oli, oli see õige, sellel, mis kotti pandi, vana. Nii-et Vahemeri lasi selle jalamaid välja vahetada. Asi, mida ma iial ei vaata ise...
Aga see pole veel kõik.
Ühe täitsa normaalse turu leidsime veel oma hosteli lähedalt, seal oli ilusaid ehteid, aga ma ei viitsinud neid osta. Inimesed ei peaks üleüldse nii palju ostma, ma arvan.
Aga seegi pole veel kõik.
Nimelt on veel üks turuliik: öine turg, mis käib tänavatel.
Pimedas (aga hämardub seal vara, nii kaheksa paiku õhtul juba) ilmuvad tänavatele teistmoodi kaubitsejad. Nad laotavad oma pakutava kauba tänavale maha ja kui mingi oht (näiteks politsei) neid ähvardab, siis on kerge seda kaasa krabada ja mienkut teha.
Vahemeri ostis kohe endale tänavalt ägedad jalanõud 10 euroga ja need ei lagunenudki esimese päevaga ära.
Ma ostsin Karlile vile, millega saab linnuhäält teha. See tähendab, et mees, kes müüs, tegi, aga siin me pole sellest mingit häält kätte saanud. Ja siis ma ostsin sinise ledlambi, mida saab kummiga õhku lennutada ja mis samasse kohta tagasi sajab.
Kuskilt mošee tagant ostsin ka suvise värvilise salli, kuigi meil on poodides enam-vähem sama sorti asjad müügil ja veel kvaliteetsemadki.
Siis jäi mul silma veel üks kena suhkrutoos, mis ei olnud kallis, kuid - mul on juba kaks suhkrutoosi ja ma ei kasuta kumbagi.
Lõpuks tegime suurema osa oste Aasia poole kalaturult, kus hinnad olid paremad, rahvast vähem ja valik oli kuidagi sobivam.

Kalaturg, kus müüakse ka kõike muud

Mina ostsin päikesekuivatatud tomatite ja kreeka pähklitega sisse tehtud musti oliive, emale seesamiseemneid ja nagu veel midagi, millest ma ei mäleta enam, mis see on. Hiljem ostsin ühest supermarketist lapsele hunniku tyrgi muffineid, šokolaadi ja muud säärast. See on mu viimase aja praktika - sellisest kirevast kommihunnikust alati midagi head leiab ja kogu aeg on põnev uusi asju avada. Neid ta sööb siiani, veel täna avasime mingid maitsvad šokolaadiasjad.
Aga üldiselt ostlemine sellega piirduski.